Pean tunnistama, et selle nädala ülesanne on minu jaoks üks keerulisemaid. Olen võtnud siin hoogu nädal aega, et kirjutada midagi mõistlikku ning üritada alla suruda oma juriidiline kraad, mis soovib sellel teemal kirjutada terve bakalaureuse töö. Selle nädalane teema on analüüsida raamatu “The case for copyright reform” teist peatükki.
Alustame mõistetest – mis on piraatlus (ingl keeles piracy)? Piraatlus on Õigekeelsussõnaraamat annab piraatlusele alljärgneva selgituse:
pi.raatlus – mererööv. ▪ Õhu+piraatlus õhurööv, lennukirööv. Firma tegeleb piraatlusega, nt müüb piraatsalvestisi, -tarkvara.
Oma blogis keskendun aga pigem selle mõiste teisele poolele ehk siis piraatsalvestised või tarkvara. Britannica annab meile õnneks aga täpsema vaste, mis puudutab just intellektuaalse omandi või siis autoriõiguse piraatlust.
“Piraatlus on omavoliliselt intellektuaalse omandi taasesitamine või jagamine. Siia alla kuuluvad näiteks arvutiprogrammid, raamatud, muusika ja filmid. “
“The case for copyright reform” teine peatükk teeb kuus ettepanekut, kuidas reformida intellektuaalse omandi ümber käivat tantsu nii, et sellest saaksid kasu kõik osapooled ning et see ei piiraks inimõigusi nagu näiteks vahetada omavahel “salajast” infot.
Aga lähemalt nendest kuuest punktist.
- Moral Rights Unchanged
Autoril on varalised õigused ja moraalsed õigused. Autori isiklikud ehk moraalsed õigused on õigus teose autorsusele. Kuna raamatu autor soovis need jätta muutmata, siis täpsemalt, millised õigused käivad kaasas autori isiklike õigustega, saab tutvuda www.autor.ee lehel. Üks olulisemaid õigusi on autori isiklikke õigusi ei saa sundkorras autorilt ära võtta (näiteks natsionaliseerida) ja seda õigust kaitstakse tähtajatult.
2. Free Non-Commercial Sharing
Siinkohal tuleb mul kohe meelde teema, et kuidas restoranides muusikat jagada. Eesti Autorite Ühingu kodulehe järgi, avalikes kohtades muusika “jagamine” restoranide külastajatele võimalik siis, kui taotled litsentsi. Kuna muusikapalade autoritel on õigus sellisel juhul teatud tasule. Raamatu autorid aga propageerivad siin põhimõtet, et kui intellektuaalse omandi jagamisega ei tulene otsest tulu jagajale, peab olema intellektuaalse omandi jagamine tasuta. Minul kui juristil tekib kohe küsimus, et kui jagatakse näiteks õppekirjandust, siis saadav tulu ei ole tegelikult rahaliselt väärtustatav. See on võib-olla kaudselt tuletatav nii, et isik, kes õppekirjandust tarbis, saab mingid spetsiifilised teadmised, mille põhjal aga küsida suuremat sissetulekut ning on seetõttu saanud kaudselt rahalist tulu. Rääkimata siis tegelikult vaimse tulu saavutamisega. Kui keegi seda tõestada oskab, siis on see täitsa reaalne kaasus. USA-s ma arvan, et see on raudselt võimalik – seal võidab see, kellel on paremad tõestatud argumendid (ehk hea jurist). Ehk siis siin see piir leida on tegelikult päris keeruline, et mis hetkel võiks olla jagamine tasuta ning millistel hetkel tasustatud. Commercial ja non-commercial jagamine on tegelikult samaoodi suhteliselt hägune piir ning ma arvan, et suures plaanis see ei toimi.
3. 20 Years Of Commercial Monopoly
Leian isiklikult, et ei. Ainult 20 aastat? Ei, kindlasti mitte. Autoril on õigus teenida oma teose/töö eest tulu vähemalt terve oma eluaeg. Peale autori surma peab analüüsima, et kas need õigused lähevad edasi järeltulijatele ja mis perioodiks. Võib-olla jah 70 aastat peale autori eluaega on palju, kuid 20 aastat teose avaldamise hetkest on ilmselgelt liiga vähe. Hetkel kehtib veel jätkuvalt autoriõigus autori eluaja jooksul + 70 aastat. Lisaks peab jälgima peale autoriõiguse tähtaja möödumist ja teose kasutamist, et autoriõigused ei saaks kahjustada (näiteks teose looja ei hämastuks ümber tegijaga).
4. Registration After 5 Years
Autoriõiguste registreerimine on minu meelest natukene kummaline. Hetkel kehtivate seaduste alusel teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele. Aga tõepoolest, mida teha siis, kui tööl ei ole autorit ja seda ei ole võimalik tõestada? Kui töö autorit ei ole võimalik tuvastada, tuleb see lugeda autorita teoseks ning vabalt jagatavaks. Selliseid autoriteta teoseid, mida vabalt jagatakse, leidub internetis palju. Üks jagatavamaid asju on näiteks memed, kus autorit ei ole välja toodud kuid need massiliselt ringlevad. Vaevalt, et keegi nüüd igat meme hakkab registreerima? Loeme sellised autoriteta teosed rahvaloomeks ning seega ka vabalt kasutatavaks. Oluline on siinjuures see, et sa ei märgiks teost enda originaaliks.
5. Free Sampling
Ühesõnaga, autoritööde kasutamine, et luua uued teosed, teha vabalt kättesaadavaks. Mul tekib siin nii palju küsimusi. Kas kogu teose võid kasutada? Kas see, kes tegi sellest remixi on nüüd kaasautor? Kuidas saad garanteerida selle, et kui keegi teeb sinu remixist, siis jääb töö autorikaitse puutumata? Kui näiteks teha vabalt kättesaadavaks ainult mingi osa teosest, siis kui suur osa teosest? Kes selle määrab? Hetkel kehtiva seaduse järgi, kui soovid autori teost kasutada, peab sul olema selle jaoks autori või tema järeltulija luba. Kuna isiklikult tean probleemi, kus teatrietendusel kasutati ilma autori järeltulijate nõusolekuta autori muusikateost, on see solvav nii järeltulijatele kui ka tegelikult saamatajäänud tulu. Kuigi etendusel ei kasutatud kogu pikkuses muusikalist pala. Sellisel juhul võib tulevikus hakata kurjalt ära kasutama mingeid teoseid, kui kasutad neist ainult lühendatud variante. Võib-olla siin tuleb siis jälle kasutusele non-commercial use? Et kui kasutad niisama enda lõbuks mingit osa, et teha mix, on see lubatud aga kui sa hakkad selle pealt tulu teenima, peaksid siiski ka autoritasu maksma. Aga kuidas sa selle reguleerid siis näiteks youtubes, kui see saavutab mingit klikid? Keeruline teema ja ainuüksi selle kohta võiks juba kirjutada ja uurida vähemalt mitu lehekülge. Aga jätan siia hoopis rida küsimusi. Võib-olla on siit hea idee kellelegi lõputööks.
6. A Ban on DRM
Saan aru, et ettevõtted leitavad pidevalt võimalusi, kuidas tasuta jagamist piirata ning kasutajad leiutavad kogu aeg viise, kuidas sellest mööda hiilida. Minu arust see on tore väikene mäng tootjate ja tarbijate vahel. Kes suudab kelle üle trumbata. Näiteks meil vennaga oli üks arvuti pubekatena. Ja probleem oli alati selles, et kes seda kasutada saab. Selle jaoks, et teise kasutamist segada, hakkasime otsima võimalusi, kuidas takistada arvutisse sisse logimist. Asi jõudis nii kaugele, et ma õppisin ära, kuidas BIOS kasutada windowsi peal. Ehk siis kasulik võimuvõitlus 🙂
Triinu Viikholm blog 