Selle nädala teema on copyleft. Hoiatan igaks juhuks lugejaid, et kuna ma selles valdkonnas väga pädev pole – ei maksa minu postitust võtta kui mingit õppematerjali. Soovitan siiski ise internetist uurida selle kohta ning teha vastavalt sellele omad järeldused.
Selgitatakse, et copyleft on justkui copyright vastand. Rõhutan siinjuures sõna JUSTKUI, sest tegelikult copyleft on üldine meetod, mis teeb tarkvara või programmi “vabaks” (siinjuures on oluline, et see ei tähenda, et see on tasuta) ja nõuab, et kõik programmi muudetud ja laiendatud versioonid oleks ka vabad.
Nüüd on paras aeg defineerida või vähemalt lugeja suunata mõiste Free Software (edaspidi avavara) juurde. Avavara tähendab ligikaudu seda, et kasutajatel on õigus kasutada, kopeerida, jagada, uurida ning muuta või tähendada tarkvara. Avavara on õiguste kogum, mitte ei vihja sõnale hind. Et sellest mõttest paremini aru saada, tuleb sellele mõelda kui sõnavabadus, mitte kui tasuta õlu.
Kuidas on Free Software ja Copyleft seotud? GNU lehelt leiate, et GNU kasutab copylefti kaitsmaks nelja põhiõigust avavarale:
- Vabadus tarkvara kasutada oma äranägemise järgi (Freedom 0)
- Vabadus tarkvara uurida ja muuta seda vastavalt oma soovile (Freedom 1)
- Vabadus edasi jagada tarkvara (et aidata teisi) (Freedom 2)
- Vabadus jagada sinu täiendustega tarkvara. Sellega annad sa tervele kogukonnale võimaluse saada kasu oma täiendustest. Ka siinkohal on oluline ligipääs algkoodile (Freedom 3)
Kokkuvõttes, Copyleft’i litsents annab vabaduse tarkvara kasutada, uurida, levitada ja muuta, aga mitte vabadust välistada oma loodud koodi teisendamist kellegi kolmanda poolt. Seega võib seda keeldu võtta juriidilise nõudena pakkuda kõigile nimetatud nelja vabadust. Copyleft on copyright ümberpööratud kujul.
Kahjuks see nädal ei jõua ma põhiteemani, mis puudutab vabade litsentside analüüsi copyleft puhul. Kuid nagu õpetaja Laur Tootsile ütles “Kui sa tervet rehkendust ei jõua, tee pool aga tee korralikult”. Jääb siis see nädal selliseks minu blogipostitus.
Triinu Viikholm blog 