NÄDAL 10, häkkerite piibel

Sellel nädalal on meil ülesandeks lugeda üks tore artikkel “Kuidas saada häkkeriks?” (inglisekeelse variandi leiab siit). Häkkerite teema on olnud minu jaoks väga põnev juba väikesest saadik. Seda seetõttu, et häkkerid tundusid mingid müstilised olendid, kes kõikusid hea ja kurja vahel. Kelle eesmärk oli teha head aga ületavad pidevalt seaduse piire. Nagu interneti Robin Hoodid – võtame nendelt, kellel on ning jagame neile, kellel ei ole.

Aga võta näpust, sellel nädalal sain hoopis aru, et häkkerid on nagu veidikene usklikud, kellel on oma koodeks aastast 1996 ja mis kehtivad igale häkkerile kui 10 käsku savitahvlil. Ja kui sa neid konkreetseid käske peast ei tea ja ei järgi, siis oled sa saatana kummardaja nimega kräkker.

Miks mulle siis tundub see natukene nagu ususektina? Noh, alustame kohe esimesest punktist. Esimene punkt kannab pealkirja “1. Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist” ning seal on huvitav lause. “Kui sa pole juba inimene, kelle jaoks selline tunne on loomulik, siis peaksid sa selleks saama, et häkkerina läbi lüüa. Vastasel juhul leiad varsti, et sinu häkkimisenergia kaob kõrvalistesse asjadesse nagu seks, raha ja sotsiaalne tunnustus.” Et siis häkkerid ei seksi? Sest seda loetakse kõrvaliseks tegevuseks. Muidu mulle meesterahvad IT valdkonnast ikka väidavad, et seks on ajule hea ning seda peaks just rohkem harrastama. Aga kui seks meeldib, siis sinust häkkerit ei saa…

Üks punkt, mis veel silma jäi (küll teisest vaatenurgast, kui pühakiri) on punkt 3: “Igavus ja nüridus on kurjast”. Ma päris sellega ei nõustu. Miks? Sest väikeste laste puhul on igavus see, mis on edasiviiv jõud. Kui lastel on igav, siis nad hakkavad välja mõtlema uusi asju, uusi tegevusi ja ka lahendusi, et ei oleks igav. Ja minu arust on ka igavus see, mis paneb sind liigutama end selles suunas, et sa ei peaks igavaid asju tegema (ehk siis sunnib automatiseerima tüütud tegevused meie kontekstis). Mõni üksik loll suudab muidugi hoopis asjad teha keerulisemaks oma igavuse peletamiseks aga see on mõne teise blogipostituse teema vast. Ühesõnaga, igavus ei ole alati kurjast. Igavus võib olla tegelikult edasiviiv jõud, sest sa pead midagi tegema selle jaoks, et igav enam ei oleks.

Aga üldiselt võiks selle artikli anda lugeda juba keskkoolis õpilastele. See oli lihtne lugemine ja annab head suunised, kuhu suunas edasi joosta, kui sul on plaanis arendamise ja häkkimisega tulevikus tegelema hakata. Lisaks on seal mõistlikud head tavad, millest kinni pidada, et saavutaksid hea häkkeri maine, mitte kräkkeri maine.

Mis jäi veel artiklis mulje, et häkkimine on suurepäraste oskuste ja isikuomaduste kombinatsioon. Oskused ja isikuomadused täiendavad teineteist. Sa ei saa olla hea häkker, kui sul on suured vajakajäämised ühes või teises asjas. Aga minu elukogemus näitab, et oluline on suhtumine. Suhtumist on tunduvalt raskem ümber õppida kui oskusi juurde õppida. Samas suhtumist õpitakse seltskonnas, kellega sa lävid. Kui antud soovitusi lugeda, siis seal olid ka välja toodud vabaaja tegevused, mida võiks harrastada (näiteks laulmine, muusikainstrumentide oskus) ning seeläbi puutud sa igapäevaelus kokku erinevate seltskondadega, kes sinu maailmavaateid rikastavad.

Ja mis mu lõppsõna siis oleks? No ma olen veits pettunud, et häkkerid ei olegi sellised täis tätoveeritud tegelased, kes elavad kuskil New Yorgi keldris hunnikute arvutite keskel. Tuleb välja, et nad on tavalised arendajad, kes üritavad midagi paremaks teha ning neil on isegi oma kümme käsku olemas, mida jälgides oled sa hea häkker, mitte kräkker. Kas neil ikka tätoveeringud on ikka lubatud või kui oled tätoveeritud, siis oled kräkker? Äkki minu prints mustal hobusel on siis kräkker? Aga see mõiste kõlab nagu narkootikume tarbiv rasvaste juustega jorss… Raske on see uue teadmise koorem ning maailma näha uue pilgu läbi.